Eestis tegutseb vaimse tervise spetsialistidena hulk inimesi, kellel puudub erialane haridus ning kelle pakutavad ravimeetodid on parimal juhul küsitavad. Kas tänapäeval võib terapeudina tööle asuda ükskõik kes või toimub sel alal ka mingi kontroll, küsime kell 7.35 Iiris Vellingult Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidust.
Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Marko Neeme ütleb, et 1.oktoobrist kehtima hakanud muudatustega tekivad kliinilistel psühholoogidel uued õigused ja kohustused.
Kliinilised psühholoogid tervitavad kollektiivleppesse kirja pandud 20%-list palgatõusu, mis võib nende hinnangul aidata mõningaid murekohti lahendada ja ka kliinilisi psühholooge tagasi haiglatesse tuua. Paraku on aastatega kogunenud palju murekohti, millest nii mõnedki on seotud esmatasandi ja kliiniliste psühholoogide koostööga, rääkis kliiniline lapsepsühholoog ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse liige Triinu Tänavsuu.
.
Kliiniliste psühholoogide väljaõpet tuleb riiklikult püsirahastada ja pakkuda neile auväärset töötasu, et spetsialistid ei lahkuks haiglatöölt ja patsiendid ei liiguks ebapädevate inimeste juurde, ütles Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Iiris Velling.
Stuudiosse tuleb kliiniline psühholoog Iiris Velling, kes arutleb, miks üha enam tema ametikaaslasi suundub erasektorisse.
Kes võib Eestis terapeudina tegutseda ja kuidas inimene aru saab, millisel terapeudil on teadmised ja oskused, et teda aidata, arutavad kliinilised psühholoogid Anna-Kaisa Oidermaa ja Iiris Velling.
Eile, 28. aprillil sõlmisid tervishoiuvaldkonna töötajate ja tööandjate liidud riikliku lepitaja ettepaneku alusel üleriigilise kollektiivlepingu aastateks 2021–2022.